Millises maailmas sa elad, mis värvi see on?
Mis moodi see lõhnab, mis kuju tal on?
Palju aknaid on su maailmal,
Palju uksi seal on..palju vihma ja päikest?
Mis on sinu maailma mõõtmed,
Mis on sinu mõõtmed maailma jaoks,
Mis on sinu maailma mõte, mis on sinu mõte maailma jaoks?
Kas sa oled oma maailmas õnnelik,
Kas maailm sinu ymber on õnnelik?
Kas sa tead mis maailmas elan mina?
Või kas mul yldse oma maailm on?
Tohutult suur ja keeruline,
Igal hommikul erivärvi, mõõtmed tõmbuvad pidevalt kokku
Ja vahepeal tundub et mu maailmal yldse puudub dimensioon..
Mu maailmas on kõike ent ometi mitte midagi,
Ma maailm on lihtne oma kogu lõputus keerukuses…
Mu maailm on täis surma, iga surma järel on uus uuestisünd..
Mu maailm seisab paigal…koos seismisega kihutab teistest maailmadest mööda,
Mu maailmal pole nime…et võiksin teda iga päev erinevalt kutsuda,
Mina olen oma maailmas enda kujuteldav sõber..
Ja teie olete tulnukad.. kindlasti mitte rohelised…
Mina olen roheline..liiga tihti oma vabast ja mitte vabast ajast…
Mu maailm on nagu pudel… klaasist…ja ma joon seda tyhjemaks…
Maailma jaoks olen mina nagu jook, mida jääb pidevalt vähemaks..
Mis siis saab, kui pudel saab tyhjaks?
Kas siis on nii, et mu maailm jääb alles ja eksisteerib ilma minuta edasi?
Kes hakkab selles maailmas siis elama????
Nii ongi noh?? 😀
Lendkala lennukas elu... 